eesti keel

Firenze resolutsioon

Kogu Euroopas kasvab suundumus kasutada akadeemilise õppe- ja teadustöö keelena inglise keelt. See tendents on tugevam reaalvaldkonnas kui humanitaarias. Suundumus kasutada põhimõtet „ainult inglise keel” teaduslikes väljaannetes ja rahvusvaheliste (ja isegi rahvuslike) konverentside suhtluskeelena kasvab kiiresti. Sellises olukorras ei ole kahtlust, et edasiminek rahvusvahelises suhtluses saavutatakse kõigi teiste keelte arvelt.

Sotsiaal- ja humanitaarteadustes on teineteisele sarnane olukord. Tahe kuuluda rahvusvahelisse teaduskogukonda paistab mitte-inglise-keelt-kõnelevates riikides tekitavat vajaduse kasutada riigikeelte asemel inglise keelt.

Selline hoiak kujutab endast väga tõsist riski keelele, mõttemaailmale ja kultuurile. Inglise keel ei ole igaks otstarbeks sobiv neutraalne suhtlusvahend. Inglise keele valdava või lausa ainukasutamise korral jäetakse kõrvale või isegi unustatakse teistes keeltes välja kujunenud olulised tavad, põhimõtted ja meetodid. Lisaks võivad eri distsipliinide põhisuundades, kus on määratletud kõige olulisemaks peetavad teemad ja probleemid, domineerima hakata ingliskeelsetest riikidest pärit teadlased. Praeguseks on täheldatud suundumuse mõju teistes riikides teadustööks eraldatavale rahalisele toetusele.

• EFNIL, kuhu kuuluvad paljude Euroopa riikide ametlike keelte kesksed institutsioonid, suhtub murelikkusega praegusesse tendentsi kasutada inglise keelt hariduskeelena mitteingliskeelsetes riikides. Suundumus kasutada ülikooliõppes ja teaduses inglise keelt riigikeelte asemel piirab nende keelte kasutusvaldkondi ja arengut ning ohustab seega Euroopa keelelist mitmekesisust, mis on tähtis meie maailmajao kultuurilise mitmekesisuse ja rikkuse jaoks.

• EFNIL peab põhjendatuks inglise keele praktilist kasutamist abikeelena suhtluses teadlaste ja õpetlaste vahel, kellel ei ole muud ühist keelt. Ühendus hoiatab aga inglise keele lihtsustatud variantide kasutamise eest õppetegevuse ja publikatsioonide põhi- või ainukeelena muudes keelekeskkondades, kuna see vähendab teiste keelte väärtust ja muudab nad teadusdiskursuses järk-järgult vähem sobivaks. Iseenesest mõista on inglise keele kasutamine keerukam õpetajate ja teiste haridustöötajate, aga ka õpilaste jaoks, kelle loovusele võib see takistuseks saada.

• EFNIL tunnistab inglise keele kasutamise eeliseid rahvusvahelise suhtluse keelena, eriti nn kõvades teadustes, kus isegi inglise keele lihtsustatud vorm võib olla abiks teiste rahvusvaheliste semiootiliste suhtlussüsteemide selgitamisel, nagu näiteks matemaatilised avaldised, tabelid, keemiavalemid ja graafiline disain. Samas peab julgustama teiste keelte kasutamist peale inglise keele neis valdkondades, et vastavates keeltes oleks jätkuvalt võimalik arendada kõrgetasemelist teadusdiskursust ja anda teadusprobleemidest ja -tulemustest teada ka laiemale avalikkusele.

• Teadlased peaksid kasutama oma emakeelt ja lisaks sellele ka oma valdkonna konteksti sobivaid keeli. Inglise keelt ei pea täielikult vältima, aga inglise keelt peaks käsitlema kui teist võimalust oma väidete ja järelduste olulisuse selgitamisel.

• Seega pöördub EFNIL tungivalt akadeemiliste ja poliitiliste ametkondade poole Euroopa mitteingliskeelsetes riikides, et nad julgustaksid õpetajaid ja õpilasi kasutama teaduses ja õppes oma riigikeeli.

• Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse huvides paneb EFNIL ingliskeelsete riikide ülikoolide õppejõududele, üliõpilastele ja administratiivtöötajatele südamele jätkata teiste Euroopa keelte õpet ja kasutamist. See aitab kaasa Euroopa keelelisele mitmekesisusele ja väärtuste säilimisele.

(EFNILi peaassamblee poolt heaks kiidetud Accademia della Crusca’s 28. septembril 2014)