eesti keel
EFNILi Riia resolutsioon
riikide ja Euroopa keelepoliitikast
heaks kiidetud EFNILi peassambleel 13. novembril 2007
1. Keeleline mitmekesisus on üks Euroopa identiteedi ja kultuuripärandi põhiomadusi. Sel mitmekesisusel on ka ülioluline sotsiaalne mõõde: see tagab sotsiaalse osaluse ja täieliku kodakondsuse iga liikmesriigi igale kodanikule. Euroopa keeleline mitmekesisus ja mitme keele oskuse arendamine Euroopa kodanikes vajavad edasist, kuid senisest tugevamat toetust nii valitsuste kui ka Euroopa Liidu institutsioonide poolt.
2. Kooskõlastamine ja koostöö erinevate riiklike ja Euroopa poliitikate vahel saab olla edukas vaid juhul, kui mitmesugused poliitilised organisatsioonid ja nende ideed toimivad seostatult, et tagada poliitikate piisav ühtsus ning meetmete tõhusus. Seepärast kutsub EFNIL liikmesriikide valitsusi ja ELi institutsioone üles asutama keelekorraldus- ja -uurimisekspertide alalise koordinatsioonibüroo ja ekspertnõukogu, kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsiooniga 4. septembrist 2003 [2003/2057 (INI)]. EFNIL juhib tähelepanu, et nii büroo kui ka nõukogu võivad pöörduda olemasolevate keelevõrgustike poole, nagu Euroopa Vähemkasutatud Keelte Büroo (EBLUL), Euroopa Keelenõukogu (ELC) ja EFNIL, professionaalse nõu ja abi saamiseks. Euroopa Liit peab toetama selliste ekspertgruppide tööd. EFNIL kutsub Euroopa Komisjoni üles looma seesugusele toetusele vastava õigusliku aluse.
3. Nii riiklikud kui ka Euroopa keelepoliitilised meetmed olgu eesmärgipärased ning põhinegu keeletegelikkuse korralikul tundmisel. Pakkumaks adekvaatset ja piisavat seirebaasi riikide ja Euroopa keelealastele poliitikatele, tuleb regulaarselt koguda empiirilisi andmeid keelesituatsiooni ja -hoiakute kohta. Teeme ettepaneku, et tuleb pakkuda finantsilist ja institutsionaalset toetust (a) rahvuslike keelealaste andmebaaside harmoneerimiseks ja arendamiseks ning (b) üle-Euroopaliste keeleuuringute arendamiseks, nagu Euroopa Keeleseire, mis (keele alal) sarnaneb ulatuselt ja põhjalikkuselt Euroopa Sotsiaaluuringuga.
4. EFNIL on seisukohal, et nii Reformileppe kui ka teiste Euroopa Liidu ametlike dokumentide puhul tuleb Euroopa kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse respekteerimise all mõista aktiivset toetust kultuurilisele ja keelelisele mitmekesisusele.
