Eesti keel

1.      Euroopa Rahvuslike Keeleinstitutsioonide Föderatsioon (EFNIL) mõistab, et keelte- ja suhtlusoskus on nii Euroopas kui kogu maailmas muutumas äris ja kaubanduses üha olulisemaks teguriks.

2.       EFNIL soovitab suurendada koostööd Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel sellele vajadusele vastava poliitika väljatöötamisel. See peaks hõlmama järgmisi tegevuspunkte:

·         suurendada teadlikkust keelte ja keelteoskuse kui ärikeskkonnas edu saavutamist või läbikukkumist mõjutavate tegurite tähtsusest;

·         edendada ja rahastada äritegevuses kasutatavate keeletöötluse ja keeleõppe vahendite väljatöötamist;

·         edendada ja rahastada spetsiifiliste õppeprogrammide väljatöötamist eesmärgiga tagada äritegevuses keelte tõhus kasutamine, eelistades just vähem kasutatavaid keeli;

·         toetada teadusuuringuid, eriti nende tegurite uurimist, mis mõjutavad keelte ja keelteoskuse panust väärtuse loomise protsessi.

3.      Poliitiliste meetmete võtmisel tuleks pöörata vajalikku tähelepanu järgmiste aspektide olulisusele:

·         riigikeele oskus (mis lisandub võõrkeelte oskusele) kui oluline tegur ärialases suhtlemises;

·         kõik Euroopa keeled (mitte ainult suuremad keeled) kui lokaliseerimise vahendid;

·         väljaspool Euroopat asuvatel turgudel kasutatavad keeled; vastastikkuse edendamine (s.t Euroopa-välised ettevõtted peaksid pöörama samaväärset tähtsust Euroopa keeltele);

·         võõrtööliste keeleoskus;

·         valdkonna- ja ülesandekeskne (võõr-)keelteoskus kui kutseõppe ja hariduse lahutamatu osa;

·         tõlkimine (tõlkijad ja automatiseeritud tõlkimine) ja terminoloogia kui vältimatud abivahendid lokaliseerimisel ning välisturgude ja sealsete klientidega kohandumisel.

4.      EFNIL kutsub Euroopa Komisjoni üles looma üle-euroopalist teabe- ja dokumenditeenistust nii ettevõtete kui ka riigiasutuste tarbeks ning edendama häid tavasid.

5.       EFNIL on seisukohal, et äritegevuses keelte kasutamise küsimust ei tohiks vaadelda ainult vabakaubanduse seisukohalt, vaid ka tarbijate ja töötajate õiguste seisukohalt, võttes seega arvesse sotsiaalseid kaalutlusi, nagu võrdsed võimalused, vähem haritud inimeste sotsiaalse diskrimineerimise oht ja teabe tõhus levitamine. Seetõttu kutsub EFNIL Euroopa Liitu üles pakkuma liikmesriikidele rohkem võimalusi piisava sotsiaalse võrdsuse tagamiseks oma riigikeelt (riigikeeli) soosivate õigusaktide kehtestamiseks.

6.      EFNIL pakub oma teadmisi poliitikakujundajate abistamiseks kõnealuse valdkonna poliitika väljatöötamisel ja selle rakendamise jälgimisel ning asjaomase riigi ja piirkonna olukorra ja tundlike aspektide arvessevõtmise tagamisel.